Eesti valitsus tõstab hüppeliselt kaughasartmängude maksumäära

Eesti valitsus otsustas alates 2024. aastast hasartmängumaksu tõsta. Eriti suur on tõus kaughasartmängudes, kuid suurimad kaotajad on hoopis lotomängijad.

Eesti valitsus tõstab kaughasartmängumaksu

Eesti valitsus otsib eelarvesse lisaraha

Tänu liberaalsele ettevõtluskeskkonnale ning madalale maksumäärale tegutseb Eestis kümneid kaughasartmänge pakkuvaid ettevõtteid. Tõsi – suur osa neist on tegelikult orienteerunud hoopis teistele turgudele. Kuna need ettevõtted kasutavad aga Eesti litsentsi, kukub riigi tuludesse arvestatav kopikas. Kui 2020. aastal teenis Eesti valitsus kaughasartmängumaksudelt 3,66 miljonit, siis mullu juba 13,69 miljonit eurot. Lisaks saadi ainuüksi mullu üle 2,11 miljoni euro spordiennustuselt, millest suurem osa pärineb samuti online-panustamisest. Needki tulud on vaid loetud aastate jooksul mitmekordistunud.

Uus maksutõus võimaldab aga raha veelgi juurde hankida. Nii on juba otsustatud, et alates 2024. aastast tõuseb kaughasartmängude maksumäär 5%-lt kuuele, alates 2026. aastast aga seitsmele protsendile. Tegemist on arvuliselt küll väga suure maksutõusuga, kuid selle mõju mängijatele ei tohiks olla siiski kuigi suur.

Uued maksumäärad alates 2024. aastast

Õnnemängud internetikasiinodes: 6% tuludest (2024-2025) ja 7% tuludest (alates 2026. aastast). Tulu = panused – võidud. Näide: Kui mängija teeb näiteks Nutzi kasiino slotikatel 1000 euro eest panuseid ning saab 960 euro väärtuses võite, siis tasub Nutz riigile hasartmängumaksu 2,4 eurot [(1000-960)*0,06].

Spordiennustus: 6% tuludest (2024-2025) ja 7% tuludest (alates 2026. aastast). Tulu = panused – võidud. Näide: Kui mängija teeb näiteks Coolbeti spordiennustuses 1000 euro eest panuseid ning saab 980 euro väärtuses võite, siis tasub Coolbet riigile 1,4 eurot [(1000-980)*0,06].

Pokkeri rahamäng: 6% reigist (2024-2025) ja 7% reigist (alates 2026. aastast). Näide: Kui näiteks mängitakse 40 € pank, mille reik on 1 €, siis saab jaotuse võitja 39 € ning riik 6 senti [(40-39)*0,06].

Pokkeriturniirid: 6% reigist (2024-2025) ja 7% reigist (alates 2026. aastast). Näide: Kui 10 mängijat tasuvad igaüks 11-eurose sisseostu (millest 1 € on reik), siis teenib riik 60 senti [(11-10)*10*0,06].

Maapealsed kasiinod: 1406 eurot kuus igalt mängulaualt (alates 2024. aastast). Ühe mänguautomaadi maksumäär jääb samaks (300 eurot kuus + 10% netotulust ehk panused miinus võidud).

Loterii: 22% (alates 2024. aastast) lotopiletite müügist saadud summalt. Senine maksumäär oli 18%.

Osavususmängud: 32 eurot kuus (alates 2024. aastast). Sisuliselt sama, mis nüüdki.

⇪ KLIKI SIIA NING SAA NUTZIS 50 WINSPINNI!

Uute maksumäärade võimalikud mõjud

Meie hinnangul on Eesti valitsuse otsus mõistlik ning aitab maksutulu oluliselt suurendada. Kõige suuremad kannatajad on tõenäoliselt lotomängijad, kes peavad 4%-lise tõusu täielikult omast taskust kinni maksma. Arvestades lotomängude niigi kesist keskmist võiduprotsenti (nn. RTP) on see juba päris suur summa.

Kasiinomängudes (sh. bingo ja nn. live-kasiinod)  ei muutu sisuliselt midagi, sest slotikate võiduprotsendid jäävad ikka samaks ning maksutõus tuleb puhtalt mängukorraldajate kasumi arvelt. Meeletu konkurentsi tõttu pole ka oodata, et operaatorid riskiksid massiliselt RTP-d alandada või siis vähendada promode osakaalu. Umbes sama jutt kehtib ka spordiennustuse kohta.

Vaevalt omavad uued maksumäärad olulist kaalu ka online-pokkeris. Kõik saidid tegutsevad võrgustikes ning mängijate kukrusse nad omavoliliselt kätt panna ei saa. Teatav mõju võib olla küll live-pokkerile, kuid ka selles vallas on muude kulude tõusul palju suurem mõju. Nendeks on näiteks rendi- ja kommunaalkulud, töötajate palgad ja turundus.

Seega meie hinnangul mängijatel midagi karta ei ole ning kõik jätkub ka järgmisel ning 2026. aastal endise hooga.