Kaartide lugemine Blackjackis ehk card counting on moodus, mis aitab mängijal kasiino ees pisikese edu saavutada. Kuidas kaartide lugemine käib ning kas sellega saavad hakkama vaid matemaatikud?
Kaartide lugemine ei põhine süvamatemaatikal
Kuigi kiputakse arvama, et kaartide lugemine eeldab süvateadmisi matemaatikast, siis päriselt see nii ei ole. See, et kaartide lugemisega tegelevad ka matemaatikud, tuleneb pigem sellest, et nad suudavad ette näha protsessist saadavat võimalikku kasu. Tavalised mängurid, kes käivad lihtsalt vahel kasiinos meelt lahutamas, sellele ei mõtle. Püsikliendid ei saa aga enamasti kasiino matemaatikast üldse midagi aru, sest muidu nad ju poleks püsikliendid…
Enamasti mängitakse Blackjacki korraga 6-8 pakiga. Pakid segatakse, pakki pannakse lõikekaart, seejärel asetatakse pakk nn. “kinga” ning diiler hakkab sealt mängijatele kaarte jagama. Miks on aga pakke nii palju?
1) Mida rohkem pakke on korraga mängus, seda suurem on kasiino matemaatiline eelis.
2) Mäng käib kiiremini.
3) Mängijad ei tea kunagi täpselt, mis kaardid täpselt pakis alles on.
Just kolmanda punktiga card counting seostubki. Me ei tea küll täpselt, mis kaardid tulemas on, kuid juba läbimängitud kaartide kokku lugemine annab siiski väärt infot. Nii suudame me prognoosida, millise väärtusega kaardid on “kingas” alles ning milliseid panuseid tegema peaks. Üldine reegel on järgmine:
– Mida rohkem on “kingas” alles kõrge väärtusega kaarte (kümnest ässani), seda suuremad on mängija võiduvõimalused.
– Mida rohkem on “kingas” alles madala väärtusega kaarte (kahest kuueni), seda kõrgem on kasiino võiduprotsent.
Kuidas kaartide lugemine käib?
On mitmeid erinevaid card counting meetodeid, millest enimlevinuim lihtne pluss-miinus süsteem. See tähendab, et mängija arvestab oma peas nn. counti, lugedes kokku kõik lauale asetatud kaardid (nii mängijate kui diileri omad) järgmisele süsteemi alusel:
– Väike kaart (kahest kuueni) lisab “countile” ühe (+1)
– Keskmine kaart (seitse, kaheksa ja üheksa) ei muuda midagi (0)
– Suur kaart (kümnest ässani) lahutab “countist” ühe maha (-1)
Loogika on lihtne – mida kõrgem on “counti” väärtus, seda paremas seisus mängija on ning seda kõrgematele panustele ta peaks mängima. Kui aga “count” on negatiivne, siis tuleks mängida kas minimaalsetele panustele (või üldse mitte mängida).
Lisaks tuleb aga võtta arvesse ka seda, kui palju kaarte on juba läbi mängitud. Kui “kingas” on alles kuus pakki kaarte, siis ei anna kümne kaardi läbimängimine just väga head statistilist infot. Kui aga läbi on mängitud juba kaks pakki, siis on info märksa täpsem. Nii tuleb mängu pisut keerulisem mõiste “true count“, mis saadakse “counti” jagamisel “kingas” olevate pakkide arvuga. See number on juba väga oluline, sest annab mängijale rohkem info kui lihtsalt “count”.
Saadav eelis on väike
Nii pole kaartide lugemiseks kindlasti vaja osata kõrgemat matemaatikat, küll on aga nõutav kiire peastarvutamise oskus. Oluline on ka hea tähelepanu- ja keskendumisvõime. Kuna märkmete tegemine oleks mõeldamatu, siis kasutavad mitmed profid abivahenditena žetoone, kuigi nende “süstematiseeritud klõbistamine” ei jää kogenud diilerile märkamata. Elukutselisi mängijaid eristab aga tavalistest kasiinoklientidest eelkõige see, et nad ei käi niisama lõbutsemas, vaid “tööl”. Nad lihtsalt ei saa endale lubada purjus või hajevil olemist.
Oskuslik kaartide lugemine ning perfektsete käikude tegemine võimaldab saada mängijal 0,5-1% eelise. See tähendab, et näiteks 100 000 eurose käibe juures teenib mängija 500-1000 eurot puhaskasumit. Samas tuleb sellise käibe saavutamiseks ka palju ning võrdlemisi kõrgete panustega mängida. Samuti on lühikeses perspektiivis suur variatsioon ning liiga kõrgelt panustamine (mis pole vastavuses bankrolliga) võib lõppeda pankrotiga. Sarnaselt raha teenimiseks pokkerit mängivate inimestega juhtub see sageli ka blackjacki-proffidega.
Kas card counting on keelatud?
Elukutselised mängijad on kasiinodele pinnuks silmas ning ka kaardilugejad Blackjackis pole mingiks erandiks. Nende tuvastamiseks on omad nipid. Nii jälgivad kasiinotöötajad tähelepanelikult mängijate käitumist ning suudavad päris kiiresti tuvastada need, kes ei mängi lihtsalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Eriti pööratakse aga tähelepanu regulaarsetele Blackjacki mängijatele. Kui oled alati kaine ja keskendunud, siis on see juba selgeks ohumärgiks. Tehes väga erinevaid panuseid (näiteks vaheldumisi 20- ja 200-euroseid), süvendab see kahtlusi veelgi. Kui aga selgub, et sa suudab pikemas perspektiivis ka kasumisse jääda, liigitud juba kiirelt ebasoovitavate klientide hulka.
Samas pole kaartide lugemine mingilgi moel seadusevastane ega kriminaalne tegevus. See tähendab, et kindlasti ei saa elukutselistele Blackjacki mängijatele politseid kutsuda või nende vastu süüdistust esitada. Võimalik on lihtsalt keelduda nende teenindamisest. Mõnes kahtlases riigis antakse küll võib-olla ka kere peale, kuid Lääne-Euroopas ja Las Vegases seda kindlasti ei juhtu.
Tõsise dilemma ees pole ainult Eesti kasiinod, vaid kõik mängukohad üle maailma. Kas visata elukutselised mängijad lihtsalt kasiinost välja või muuta mängureegleid selliseks, et võitmine poleks võimalik või muutuks liiga keeruliseks. Sajandivahetusel eelistati kasiinokeelude panemist ning andmebaaside vahetamist. Nii võis juhtuda, et Eestis kasiinokeelu saanud “kaardilugeja” ei pääsenud näiteks sisse ka Londoni kasiinosse.
Pole eelist, pole probleemi!
Hiljem mindi aga hoopis teist teed, seda nii maapealsetes kasiinodes kui live-kasiinodes. Mängijatelt on lihtsalt eelis ära võetud. Selleks on lihtsaim moodus on suurendada kingas olevate pakkide arvu (Las Vegases mängitakse sageli lausa kaheksa või mõnikord isegi kümne pakiga) ning asetada lõikekaart võimalikult kinga alumisse ossa. Lõikekaardiga poolitatakse kingas olevad kaardid. Mängitakse ainult kaartidega, mis jäävad lõikekaardi alla. Kui diiler jõuab jagamisega lõikekaardini, siis segatakse kõik kaardid uuesti. Nii saab reaalsuseks, et kaheksast pakist mängitakse tegelikult vaid kolmega. Eriti karmidel juhtudel jääb mängu aga kõigest üks pakk!
Selliste tingimuste juures pole card countingust enam erilist kasu, sest kasiino võidu protsent Blackjackis on küll väike, kuid ometi olemas. Arvatakse, et kasiinole jääb umbes 0,5%-line eelis. Üksikud eriti kogenud mängijad on suutnud ka nende tingimuste juures imepisikese eelise saavutada, kuid sellises viisil mängimisel pole enam lihtsalt mõtet. Oodatav tulu on väga väike, risk on kõrge ning töö pingeline ja ajamahukas.
Kokkuvõtteks pole card counting tänapäeval enam kuigi mõistlik viis raha teenimiseks. Seda põhjusel, et inimesed, kes kaartide lugemise tehnikat filigraanselt valdavad, suudavad tõenäoliselt millegi muuga hoopis kergemini rikastuda. Meelelahutuseks tasub aga ikka Blackjacki mängida, sest võiduprotsent on väga kõrge ning mängulaudades kohtab sageli põnevaid inimesi. Blackjacki võib mängida ka internetis, väga häid võimalusi pakub selleks Eesti suurim kasiino Olybet.