Kuidas teenida raha spordile panustamisega ning kas see on võimalik ka Eestis? Sellest leiad artiklist leiad palju praktilist ja huvitavat infot spordiennustuste kohta.
Kuidas teenib raha kihlveokontor?
Alustuseks tuleks mõista, kuidas teenib raha kihlveokontor. Enne iga spordisündmuse algust (ning ka selle ajal ehk nn. live-panustamine) avaldab kihlevokontor portsu koefitsiente, milles väljendub mingite konkreetsete tulemuste (kes võidab mängu, kui palju viskavad mõlemad võistkonnad korve, kas mängus antakse punane kaart, kumb tennisist teeb rohkem topeltvigu jne.)
Mida tõenäolisemaks tulemust peetakse, seda väiksem on koefitsient. Ning vastupidi – mida ebatõenäolisemalt sündmus aset leiab, seda kõrgem on koefitsent. Nii tähistab koefitsient 1.00 sündmust, mis toimub 100%-lise tõenäosusega, koefitsient 1.01-2.00 sündmust, mille tõenäosus on vähemalt 50% ning 2.00-st suurem koefitsient pigem ebatõenäoliselt toimuvat sündmust.
Kui tõenäoline miski on?
Kui me viskame kulli ja kirja, tuleb 50%-lise tõenäosusega “kull” ja 50%-lise tõenäosusega “kiri”. Seega peaks mõlema tulemuse “õiglane koefitsient” olema 2.00 (1:50×100). Paraku pole koefitsiendid aga pea kunagi “õiglased”, sest kihlveokontor tahab ka kasumit teenida. Pigem võiks eeldada, et nii “kulli” kui “kirja” koefitsient on 2.00 asemel hoopis 1.90. See tähendab, et juhul kui 100 mängijat panustavad igaüks 100 eurot “kullile” ja 100 mängijat igaüks 100 eurot “kirjale”, teenib kihlveokontor igal juhul (100 x 100 x 2 – 100 x 100 1.90) 1000 eurot kasumit. Seda nimetatakse kihlveokontori marginaaliks, mis on üldjuhul umbes 5% (nagu ka kasiinomängdes).
Tegelikkuses on 50%-lise tõenäosusega sündmusi spordis minimaalselt ning täpsete tõenäosuste prognoosimine seetõttu väga keeruline ülesanne. Me võime ju eeldada, et näiteks korvpallis on Leedu Eestist üle, kuid kui palju täpselt? Kas Eesti võidulootus on 20%, 30% või isegi suurem?
Koefitsiente teevad bookie’d, kes on enamasti mingi konkreetse spordiala asjatundjad ning teavad peensusteni kõike, mis võiks vastava spordisündmuse tulemust mõjutada. Kuna maailmas on väga palju kihveokontoreid ning koefide tegemine ülimalt kulukas ning töömahukas tegevus, lubavad vaid vähesed neist endale luksust kümneid või sadu bookie’sid palgal hoida. Enamasti “ostetakse koefitsiendid” vastavatelt ettevõtetelt sisse ning modifitseeritakse neid hiljem vastavalt kihlveokontori omapäradele. Mõistagi arvestatakse ka marginaaliga ehk need koefitsiendid pole seetõttu kunagi päris “õiglased”. Kui tahad teada, millised on Eestis pakutavad koefitsiendid ning kus on kõige kasulikum panustada, siis ava edetabel, kus on kirjas Eesti parimad koefid 2023 aastal.
⇪ ERAKORDSED KOEFIVÕIMENDUSED OOTAVAD SIND PAFIS Kliki siia ning saa konto avamisel suurepärane üllatus!Kas kihlveokontorid eksivad? Muidugi!
Kuigi bookied on väga kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid ning koefitsiente muudetakse reaalajas pidevalt, võib siiski juhtuda, et nemadki panevad millegagi puusse. Või siis ei suuda millelegi olulisele (näiteks ilmneb, et võistkonna X võtmemängija haigestus ootamatult) piisavalt kiiresti (jutt käib minutitest) reageerida.
Just bookie’de eksimused on need, mis võimaldavad panustajatel raha teenida. Eeldatavast märksa kõrgem koefitsient ei taga panustajale küll kindlat kasumit, kuid annab kihlveokontori ees teatava matemaatilise eelise.
Selleks, et vigu leida, peab panustaja ka oskama neid otsida. See eeldab süvateadmisi või siis vastavaid abiprogramme, loomulikult ka korralikku kapitali ning eelkõige kiirust. Üldiselt on väga ebatõenäoline leida vigu “suurtes spordisündmustes” nagu näiteks Meistrite Liiga, NBA või tennise Suure Slämmi turniirid, sest nende koefidega tegelevad kümnete firmade sajad eksperdid. Hoopis tõenäolisem on see aga “väiksematel aladel” või “väiksemates liigades” nagu näiteks Eesti oma Premium Liiga.
Boonused, tasuta panused ja “buustid” spordiennustuses
Nii maailmas kui ka Eestis on kasiinode ja kihlveokontorite vahel kõva konkurents ning iga ettevõte näeb kõvasti vaeva selle nimel, et kliendid oma panused just nende juures teeksid. Selleks peibutatakse kliente erinevate liitumis- ja reload-boonuste, tasuta ja riskivabade panuste ning tavapärasest märksa kõrgemate koefidega (võimendatud koefitsient ehk buust).
Igas sellises pakkumises võib peituda kasu, sest need annavad mängijale matemaatilise eelise. Need pakkumised on populaarsed just spordiennustajate seas, võimaldades ka pidevat väikest kasu teenida. Kui soovid spordiennustusega rikkaks saada, siis võiksidki alustada just siit. Siiski tuleb arvestada, et ainult boonuseid jahtivaid spordiennustajaid kihlveokontorid väga ei armasta ning neid ähvardab oht, et ühel hetkel keeratakse “boonushoorade” kraanid lihtsalt kinni.
Arbitraaž ning panuste sobitamine
Ainuüksi Eestis tegutseb üle kümne kihlveokontori ning kuigi enamus neist ise koefitsiente ei tee, pole koefitsiendid pea kunagi täiesti identsed. Nii hindab näiteks üks kihlveokontor tiimi X võiduvõimalusi koefiga 2,50, teine koefiga 2.53 ning kolmas koguni koefiga 2.60.
Nii võib nii mõnigi nutikas lugeja hakata mõtisklema, et mis juhtuks siis, kui ta valiks igast kihlveokontorist parima koefitsiendi ning panustaks seejärel ühe spordivõistluse kõikidele võimalikele tulemustele. Tõepoolest: oletame näiteks, et Eesti-Leedu kossulahingule pakutakse järgmiseid koefitsiente:
Kihlveokontor 1: Leedu võit 1.35 / Eesti võit 3.30.
Kihlveokontor 2: Leedu võit 1.50 / Eesti võit 2.75.
Kui nüüd mängija panustaks esimeses kihlveokontoris 100 eurot Eesti võidule ning teises kihlveokontoris 220 eurot Leedu võidule (kogupanus 320 eurot), siis oleks tema võidusummaks 330 eurot sõltumata sellest, kumb meeskond tegelikult võidab. Nii teeniks panustaja igal juhul 10 eurot risikivaba kasumit.
Seda nimetataksegi arbitraažpanustamiseks, mis on üldjuhul kihlveokontorite poolt ebasoositud tegevus. Arbitraažide leidmine on tänapäeval üsna keeruline, sest koefide erinevused ei ole kuigi suured ning väiksematele spordisündmusetele ei saagi korraga väga suuri panuseid teha. Samuti võivad kihlvekontorid arbitraažiga vahele jäänud mängijatel “kraanid kinni keerata”, kuigi arbitraažide tuvastamine pole üldjuhul kerge. Enamasti jäävad elukutselised panustajad pigem vahele pidevate ebaharilike panustega, sest miks peaks näiteks suvaline Eesti spordisõber üldse tegema mitmesaja euroseid panuseid Jaapani naiste käsipallile?
Panuste sobitamist kasutatakse nii arbitraaži, boonuste, tasuta panuste kui ka võimendatud koefide korral kas kindla kasumi saamiseks või riski hajutamiseks. Sarnaselt arbitraažiga on tegemist ebasoositud tegevusega, mille eest aga otseselt kedagi karistada ei saa. Ainsaks mõjutusvahendiks on see, et hiljem boonuseid enam ei anta.
Kihlveopettused pole tavaliste mängijate huvides
Kihveopettusteks nimetatakse enamikes riikides kriminaliseeritud tegevust, kus ühelt poolt kurjategija ning teiselt poolt spordivõistluse käiku vahetult muuta suutev osapool (sportlane, võistkond, treener või kohtunik) lepivad omavahel kokku spordivõistluse tulemuse.
Seejärel teeb kurjategija panused ning teine osapool “hoolitseb” selle eest, et spordivõistlus lõppeks just sellise tulemusega nagu kurjategija “ennustas”. Näiteks kaotab sportlane meelega, treener jätab mõne võtmemängija pingile või kohtunik “vilistab sobivalt”.
Õnneks on kihlveopettuste osakaal aasta-aastalt väiksemaks jäänud, kuid päris ära kadunud nad siiski ei ole. Eelkõige on kihlveopettused levinud lokaalsetel võistlustel (ka Eesti vutiliigas on neid probleeme olnud) mistõttu ei saa neile ka väga kõrgeid panuseid teha. Kihlveopettustel on väga halb mõju ausale spordile ning ettevõtlusele, samuti tuleb kurjategijate tulu just ausate panustajate taskust. Just seetõttu ei tohi seda tegevust kuidagi tolereerida!
⇪ TUTVU SIIN EESTI SPORDIENNUSTUSE ETTEVÕTETE KOEFIVÕRDLUSEGA Sõltumatu uuring iga aasta!Järeldus – spordiennustusega saab raha teenida
Kokkuvõtteks võime kinnitada, et panustamisega on tõepoolest võimalik raha teenida, kuid sarnaselt pokkerile pole see kindlasti nii lihtne nagu pealtnäha paistab. Ohtlik on tekkima petlik ettekujutus oma võimetest ning spordialastest teadmistest, eriti kui see põhineb lihtsalt mõnel õnnelikul vedamisel.
Kahtlemata on aga nii maailmas kui ka Eestis palju inimesi, kes suudavad leida õigeid ja häid koefitsiente, millele panustamine võimaldab neil pikemas perspektiivis kasumisse jääda. Eestis ei tasu 20. sajandi kolmandal kümnendil siiski väga suurt kala püüda, liiati kulmineerub stabiilne võitmine kihvleokontori poolse panustamislimiitide drastilise vähendamise või edasiste boonuste välistamisega.
Siiski on spordile panustamine väga põnev. Lõviosa spordiennustuse kliente teadlikku kasumit ei jahi, vaid teevad panuseid selleks, et spordivõistluse jälgimine oleks põnevam. Üldjuhul mängivad nad seal, kus on harjunud mängima ning valivad saite nii mugavuse, arveldamise kui lihtsalt kuskil nähtud reklaamide põhjal. Alles edasijõudnumad pööravad tähelepanu koefitsientidele ning kõikvõimalikele boonustele, mida pakutakse nii uutele kui olemasolevatele mängijatele.