2.-3. septembri jooksul maksti Eesti inimestele välja kokku 1,34 miljardit eurot pensioniraha, millele järgnes oodatud ralli Tallinna börsil. Kuidas mõjutab aga pensionite enneaegne “tasumine” siinset kasiinoäri? Kas mõni mängur võib koguni arvata, et nüüd on õige aeg oma pension mängu panna?
Pension börsile, kasiinosse või krüptosse?
1,34 miljardit eurot on Eesti mõistes hiiglaslik raha, seda on pisut enam kui 8000 eurot iga väljamakse valinud inimese kohta. Võib siiski eeldada, et börsile jõuab sellest rahast üsna väike kogus. Enamasti kulutavad inimesed saadud raha elulisteks vajadusteks – tasuvad laene, ostavad mõne vajaliku eseme või teevad näiteks korteris remonti. Aga juba septembri esimestel päevadel börsil toimunu viitas, et paljud inimesed on valmis oma raha hüperinflatsiooni hirmus või lihtsalt üldise hullusega kaasa minnes ükskõik mis tingimutel mängu panema.
Seega pole paljudel inimestel mängimise vastu midagi. Ja kindlasti leidub palju just selliseid inimesi, kes lihtsalt ei soovi raha sammastes hoid. Ega neil pole as otsest vajadust (või siis tahtmist) seda millelegi muule kulutada. Kui nad ei lähe börsile gämblema või ei topi oma sääste näiteks Bitcoinidesse, kulubki see raha peamiselt meelelahutusele. Kes korraldab mõnusa peo, kes läheb reisima või siis läheb…kasiinosse.
Kui palju on mänguritel raha?
Eestis on umbes 2% patoloogilisi mängureid. Kõigi eelduste kohaselt ei huvita neid ei pensionisambad ega mingisugune raha investeerimine. Iseasi on muidugi see, kui paljud neist selle raha üldse reaalselt kätte saavad. Paljudel juhtudel võtavad enneaegsest pensionist matti kohtutäiturid ning teised võlakütid, sageli ka mängukaaslased samades kasiinodes.
Siiski on üsna kindel, et mängurid saavad reaalselt kätte miljoneid eurosid ning suure tõenäosusega lähevad nad sellega kasiinodesse lõbutsema. Teiselt poolt on enim võita just maapealsetel kasiinodel, sest nende klientuur on ealiselt vanem kui netikasiinodel ning suutnud sammastesse aastate jooksul rohkem raha koguda. Samas on maapealsete kasiinode kliente hulga jällegi palju sellist elementi, kel tõenäoliselt polegi sammastest midagi saada. Seevastu online-kasiinode klientuur on eeldavatalt siiski mõnevõrra edukam.
Kasiinode omanikud on ammu taibanud, et turule tuleb palju vaba raha ning seetõttu on ka paljude operaatorite turundus tavapärasest aktiivsem. Kõikjal hakkavad silma erinevad kasiino pakkumised. Kuigi see kõik võib olla mõnevõrra tingitud ka sügise algusest, sest suvel mängitaksegi ju üldiselt vähem.
Mis kasiinodes täna toimub?
Rusikareegli kohaselt on maapealsete mängusaalide klientuurist umbes kolmandik igapäevased külastajad. Teine kolmandik käib vahel mängimas ning kolmas kolmandik satub mängusaalidesse pigem juhuslikult. Kasiinode rahaline tulu pärineb aga suuremas osas just sel esimesel kolmandikul, kes on üldiselt ka ühele kasiino (või siis kasiinoketile tervikuna) lojaalsed kliendid.
Selleks, et mõista milline olukord tegelikult valitseb, tegime laupäeva õhtul kiire reidi. Vaatasime reaalselt üle, kuidas kasiinod Eestis (kõik Tallinnas – üks Mustamäel, üks kesklinnas ja kaks Lasnamäel) tegutsevad. Võrreldes tavapärasega midagi erilist silma ei hakanud. Selgus, et järjekordi kasiinode uste taga polnud, automaatide taga istus isegi pigem vähe inimesi ning panused polnud suured. Samas on tegemist siiski alles teise päeva pärast rahasüsti saabumist, mille põhjal ei tasu põhjapanevaid järeldusi teha.
Kõigest hoolimata on pensionireform finaatilistele kasiinomängijatele siiski väga ohtlik. Inimesed saavad kätte korraga palju raha, nad suunavad selle kiirkorras oma kire rahuldamiseks ning on rahast ilma enne kui meenuvad teised märksa olulisemad asjad.
Hea meelega ärgitaksime oma lugejaid mõistma, mida tähendab vastutus kasiinodes. Mängida ei tohiks rahaga, mille võimalik kaotamine võiks põhjustada probleeme. Kindlasti tasub ka pikemalt lugeda, miks maja võidab alati.