Pokkeri populaarsusele tohutu tõuke andnud kultusfilm Rounders sai septembris 25-aastaseks. Rounders on siiani tuntuim pokkeriteemaline linateos maailmas.
Rounders on realistlik ning tõetruu
Ühtede inimeste hinnangul pani pokkeribuumile aluse Chris Moneymakeri 2003. aasta võit WSOP põhiturniiril, kuid teiste arvates algas pokkeri tähelend juba pisut varem. Omajagu “süüd” on seejuures just 1998. aasta septembri alguses linastunud Roundersil. Kuna tollal polnud pokkeriteema inimestele tuttav, ei meelitanud vaatajaid kinodesse mitte pokker, vaid peaosi mänginud nimekad näitlejad Matt Damon, Edward Norton ja John Malkovich. Tänu neile õppisid aga miljonid inimesed ka pokkerit tundma. Paljud neist mõistsid, et pokker on siiski selgelt oskusmäng ning pidevalt pokkeriturniire võitvad mängijad pole sugugi vaid “kõige õnnelikuma kaardijooksuga inimesed Las Vegases”.
Rounders ei saanud filmikriitikutelt küll kuigi kõrgeid hindeid, kuid aastatega on sellest ometi saanud film, mida on näinud suure tõenäosusega enamus pokkerisõpru üle maailma. Eesti pokkerilegend Imre Leibold sai omal ajal inspiratsiooni just sellest filmist ning sama on kinnitanud ka paljud maailmakuulsad ässad. Näiteks Dutch Boyd, Brian Rast, Hevad Khan, Gavin Griffin ja Vanessa Rousso.
Pokkerimängijaid hindavad Roundersit nii tõetruu stsenaariumi (millegagi pole üle pingutatud) kui ka sümpaatse näitlejatöö tõttu. Tõepoolest – nii Damon, Norton kui Malkovich – mõjuvad tänini päris ehtsate mängijatena, kelle karakterid on küll värvikad, kuid kindlasti mitte ebarealistlikud. Nii võib iga pokkerimängija tõdeda, et see mis juhtus filmis, võib vabalt juhtuda ka tema endaga.
Filmi idee sündis isiklikust kogemusest
Võib-olla oleks see film omal ajal hoopis tegemata jäänud, kui stsenarist Brian Koppelman poleks vahetult enne 1995. aasta jõulupühi ühes New Yorki põrandaluses mänguurkas 750 dollarit maha mänginud. Elamus oli aga korralik ning sellest inspiratsiooni saanuna alustas Koppelman stsenaariumi kirjutamist. Võteteni jõuti 1997. aasta novembris ning kogu film võeti üles kõigest 45 päevaga.
Filmi peategelaseks on juuraüliõpilane ning talendikas pokkerimängija Mike McDermott (Damon), kes kaotab põrandaaluses mängus üheainsa käega Vene allilmaautoriteedile “TeddyKGB-ile” (Malkovich) kogu oma bankrolli, 30 000 dollarit. Ta lubab oma tüdruksõbrale enam mitte mängida ning algselt ka peab oma sõna. “Õnnetuseks” saab aga peagi vanglast välja Mike’i vana semu “Worm” (Norton), kellel on palju võlgu. Nende tagasi teenimiseks istuvad mõlemad mehed taas pokkerilauda. Kui Mike on veendunud, et suudab võita ka ausa mänguga, siis “Worm” on vastandina pesuehtne kaardipettur ning suli.
Siiski läheb tandemil alguses päris hästi ning peamiselt tänu Mike’ile jõutakse eesmärgile päris lähedale. Mehed on aga ajahädas ning “Worm” otsustab protsessi kiirendada. Paraku on ta minetanud endise osavuse ning jääb vahele, kui üritab järjekordses illegaalses kodumängus Mike’ile soodsaid kaarte jagada. Mehi süüdistatakse kokkumängus, nad saavad kaaslastelt korraliku keretäie ning kaotavad kogu oma kassa. Viimases hädas laenab Mike oma õppejõult 10 000 dollarit, läheb tagasi vanasse mänguurkasse ning istub taas vastamisi TeddyKGB-ga. Ta suudab vastase “läbi lugeda”, mängu kontrollida ning lõpuks nii enda varasemad kaotused kui ka “Wormi” võla tagasi võita. Actioni käigus langeb Mike küll ülikoolist välja, kuid sõidab filmi lõpukaadrites lootusrikkalt Las Vegases toimuvale pokkeri MM-ile ehk WSOP-le. Sellega story ka lõppeb, järge pole filmile siiani vändatud.
Naispeaosa mängib Gretchen Mol, kes kehastab Mike’i girlfriendi Jo’d. Tema tegelaskuju etendab n.ö. tavalise inimese rolli. Jo ei suuda uskuda, et pokker pole õnnemäng ning jätab talle valetanud Mike’i maha. Seega on filmis kujutatud ka omajagu inimlikke tundeid, kuid need jäävad siiski tormilise pokkeriactioni varju.
Rounders tutvustab ka “päris” mängijaid
Rounders on näidatud mitmeid põnevaid pokkerikäsi koos mängijate emotsioonide ning mõttekäikudega. Kõige tähtsamad käed on vägagi realistlikud – esimeses kaotab Mike cooleriga (maja kõrgema maja vastu), teises aga võidab tänu flopanud reale. See võib tunduda igav pokkerit mittemängivatele inimestele, kuid on seda põnevam pokkerimängijatele. Paljud neist teavad “Roundersi käsi” siiani unepealt!
Filmis näidatakse ka päriselus filmitud kaadrit, kus Johnny Chan võidab 1988. aasta WSOP põhiturniiri viimase käe Erik Seideli vastu. Kui filmi tegijad küsisid Chanilt luba klipi avaldamiseks, kuulis sellest viimase teismeline tütar, kes soovis vastutasuks Matt Damoniga kohtuda. See võimalus talle ka anti, lisaks kirjutati filmi sisse väike script Chani enda jaoks. Nii võimegi näha 10-kordset WSOP turniirivõitjat korraks Roundersis chippe keerutamas ning Mike’i bluffi peale foldimas. Huvitav fakt on seegi, et alguses pidi “päris mängijat” kehastama hoopis Phil Hellmuth.
Filmis mainiti korduvalt ka pokkeriikooni Doyle Brunsonit. Võtete ajal valitseva maailmameistri Stu Ungari nimi küll kordagi filmist läbi ei käi, kuid Chani sõnul oli ta üks põhilisi eeskujusid “Wormi” tegelaskuju loomisel. (Vaevalt, et Ungar ise seda filmi küll kunagi näinud on, sest ta suri vaid paar kuud pärast esilinastust).
Lõpetuseks veel üks huvitav fakt. 1998. aasta kevadel ootas Damonit ja Nortonit tõeline üllatus – mõlemad mehed saadetigi Las Vegasesse “päris WSOP-le” kätt proovima. Loomulikult polnud meeste oskused võrreldavad nende poolt kehastatud tegelaskujude omadega ning nad ei jõudnud just kuigi kaugele. Küll aga langes Damon huvitava kokkusattumusena mängust just selle mehe käe läbi, keda Mike Roundersis korduvalt ülistas. Tegemist polnud kellegi muu kui Doyle Brunsoni endaga!
⇪ VÕIDA PILETEID ÄGEDATELE POKKERITURNIIRIDELE EESTIS!