Turakas on ülimenukas vene kaardimäng, mida on mängitud juba paarsada aastat. Kuidas turakas käib ning miks Eesti kasiinod seda ei paku? Kus üldse mängida?
Turakas sai popiks juba Napoleoni sõdade ajal
“Turakas” tuleb venekeelsest sõnas дурак ehk otsesõnu loll. Pehmemalt väljendudes võib see muidugi tähendada ka lihtsalt tobukest või ullikest. Mäng leiutati millalgi 18. sajandi lõpus ning populaarseks sai ta 1812. aastal toimunud Napoleoni sissetungi ajal Venemaale, levides eelkõige mobiliseeritute hulgas. Hiljem harrastati turakat aktiivselt nii tsaari-Venemaal kui ka Nõukogude Liidus. Tahes tahtmata jõudis see ka impeeriumile allutatud Eestisse.
Tõenäoliselt oli just turakas selleks mänguks, mida oskasid pea kõik nõukogude inimesed prügikollidest akadeemikuteni. Tõsi, viimased pidasid turakat natuke primitiivseks ning eelistasid sellele peenemaid mänge nagu bridž, kuid viimasele vaadati sageli viltu. Seevastu “turaka tagumine” ei seganud kedagi, ei töökaaslasi, pereliikmeid ega isegi Nõukogude miilitsat. Isegi juhul kui mõned kopikad (ning vahel ka rublad) mängu pandi.
Turkas omandas suure populaarsuse kahel põhjusel. Esiteks sai seda kõikjal vabalt mängida ning teiseks on ka mäng ise ülimalt lihtne. Nõukogude ajal oskasid turakat juba paljud lasteaialapsed, kooliskäijatest rääkimata. Õpetajateks olid enamasti sõbrad või lapsevanemad, kes mõistagi ka ise mängisid. Õpetamine käis näost näkku, online kasiinod kuulusid ju tollal veel ulme valdkonda.
Kuidas turakas käib?
Kaardipakk
Turakat mängitakse kahe- kuni kuuekesi ning kasutatakse kas 36-st või 52 kaardist koosnevat kaardipakki. Kaartide tugevusjärjestus on sama, mis enamikes teistes mängudes – äss on kõige suurem ning kaks (või kuus) kõige väiksem. Kui igale mängijale on jagatud kuus kaarti, siis võetakse pakist veel üks kaart, mis asetatakse avatult paki alla ning selle mast määratakse trumbiks. (Kui pakist tuleb näiteks ärtu kümme, siis on ärtu mast trumbimastiks). Mistahes trumbimastist kaart on kõrgem mistahes teisest mastist kaardist. (Eelneval juhul on näiteks ärtu kuus tugevam kui poti äss).
Käigud
Käimist alustab kaardijagajast järgmine ning käimine toimub päripäeva. Korraga võib käia ühe või mitu sama väärtusega kaarti. Käiguõigust omav mängija on alati kõige soodsamas seisus, “ründe” alla satub aga temast järgmine mängija. “Rünnatava” mängija ülesandeks on temale käidud kaart või kaardid “tappa” samast mastist kõrgema kaardi või trumbiga. Kui mängija on juba tapmist alustanud, siis võib käiguõigust omav mängija käia lauale ka täiendavaid kaarte. Jälgida tuleb vaid seda, et lisatud uus kaart oleks sama tugevusega kui mistahes juba laual olev kaart.
Tappa või mitte?
Kaartide “tapmine” pole kohustuslik. Iga käigu eel võib mängija ka alistuda ning juba laual oleva(d) kaardi(d) üles korjata. Mõnikord ongi kasulik just nii talitada. Näiteks tuleb arvestada, et mida rohkem erinevaid kaarte laual on, seda raskemaks tapmine muutub, sest teistel mängijatel on suuremad käiguvõimalused. Samuti tuleb jälgida mängufaasi, laual olevate kaaartide tugevust ning jaotust ennast. “Tapja” on edukas juhul, kui tal õnnestub tappa kõik vastaste poolt lauale pandud kaardid. Sageli rakendatakse ka nn. kuue kaardi reeglit. See tähendab, et korraga ei pea tapma üle kuue kaardi.
Näide: Mängija A käib lauale poti kuue, mängija B “tapab” selle poti üheksaga. Nüüd võib mängija “A” lisada lauale mistahes mastist (ka trumbi) kuusi ja üheksaid. Kui tal neid rohkem pole (või ta ei soovi neid lisada), siis saavad käia ka teised. Mängijal “B” tuleb iga vastaste käigu järel otsustada, kas ta jätkab tapmist või korjab kõik juba laual olevad kaardid üles.
Kuidas selgub võitja?
Kui mängija suudab kõik talle käidud kaardid tappa, siis elimineeritakse need mängust. Seejärel võtavad kõik mängijad lauale asetatud kinnisest pakist järjest niipalju uusi kaarte, et neil oleks taas käes kuus kaarti. Kui mängijal on kuus või enam kaarti käes, siis ta enam uusi kaarte võtta ei tohi. Kaartide võtmist alustab alati mängija, kes omas esimesena käiguõigust, viimasena aga see, kes kaarte edukalt tappis. Temale läheb edasi ka käiguõigus ehk soodne positsioon.
Teisel juhul – kui kaarte tapnud mängija alistub ning korjab kaardid üles – jälgitakse esmalt samuti reeglit, mille kohaselt peab igal mängijal olema käes vähemalt kuus kaarti. Erinevus on vaid selles, et käiguõigus ei lähe edasi “ebaõnnestunud tapjale”, vaid temast järgmisele mängijale.
Mida kaugemale mäng areneb, seda vähem kaarte mängu jääb. Võitja saab selguda siis, kui kõik kaardid on mängijatele välja jagatud ning kaardipakki (kust kõik lisa võtavad) enam laual ei ole. Võidab see, kes saab esimesena oma kaartidest lahti. Teisalt pole turaka eesmärgiks aga niivõrd võitja, kui just kaotaja selgitamine (tema ongi “durak” ehk loll). Tegemist on niisiis selle õnnetuga, kellele jäävad viimasena kaardid kätte. Ühtlasi on “tobukese” ülesandeks ka järgmiseks mänguks kaardid segada.
Podkidnoi vs. Perekidnoi
Turakamängus on palju alamliike. Klassikalist turakat tuntakse ka kui “podkidnoi‘d” (eestistatult “potikat”), kuid Eestis veelgi levinum formaat on “perekidnoi” ehk saatmisega turakas. See tähendab, et mängijal on lisaks tapmisele või lehtede üles noppimisele varuks ka kolmas käik. Seda muidugi vaid juhul, kui tal on käes vähemalt üks sama väärtusega kaart, mis talle algselt käiakse. Sel juhul võib mängija “saata” mõlemad kaardid päripäevas edasi järgmisele mängijale, kes siis peab juba ise neid tapma hakkama või omakorda edasi saatma (juhul kui temalgi juhtub olevat sama väärtusega kaarte).
Näide: Turakat mängib neli sõpra. Mängijal A on poti kuus, mängijal B risti kuus, mängijal C ärtu ja ruutu kuus ning mängijal D pole ühtegi kuute. Kui mängija A käib lauale poti kuue, siis võib mängija B lisada sellele risti kuue ning saata mõlemad kaardid mängijale C. Mängija C võib aga lisada nendele kaartidele veel ruutu (soovi korral ka ärtu) kuue ning saata kõik kaardid mängija D. Kuna mängija D kuusi pole, tuleb tal need kas üles korjata või alustada tapmist.
Saatmine pole kohustuslik ning seda tehakse vastavalt olukorrale. Pigem kasutatakse saatmist mängu aluses ning väiksemate kaartide puhul. Väga häid kaarte (eriti trumbi pilte) või ühe tugevusega kõrgeid kaarte (näiteks kolm kuningat) hoitakse eelkõige lõppmänguks.
Veendu, mis reeglitega mängitakse!
Turakal on küll üks ja sama põhimõte, kuid mängu reeglid võivad olla väga erinevad. Seega, kui hakkad mängima turakat võõra seltskonnaga, siis uuri kindlasti järgi, milliste reeglitega mängitakse. Kahtlase ja võõra seltskonnaga raha peale turaka mängimine on nagunii ülimalt ebasoovitav tegevus! Väga levinud on nii reeglite enda kasuks tõlgendamine kui ka otsesed pettused. Näiteks kokkumäng või märgistatud kaardid.
Kindlasti veendu selles, kui suure pakiga mängitakse. Kas kaardipakiga kuuest ässani või kahest ässani? Kas pakis on ka jokkerid? (Üldlevinud tõekspidamise kohaselt on jokkerid kõige võimsamad kaardid, üle ise trumbi ässast). Kas jokkeriga saab tappa jokkerit ning kas jokkereid saab edasi saata? Käib mäng saatmisega või ilma (podkidnoi või perekidnoi)? Kuidas käib juurdekäimine? Kas kaardipakki tõstetakse? (Üldlevinud tava kohaselt seda turakas ei tehta ning pahaaimamatult tõstnud mängija peab hakkama ise kaarte jagama). Jne. Jne.
⇪ OTSID TÕSIST MÄNGURÕÕMU JA SOOVID MÄNGIDA PÄRISRAHALE? Alusta Pafis koos 100 tasuta spinniga!Kus saab turakat mängida?
Kasiinodes tuntud kaardimängudest on kõige laiema levikuga Blackjack ja pokker. Turakat maailma kasiinodes paraku ei pakuta, selleks pole ta populaarsus siiski piisavalt suur. Arvestada tuleb sedagi, et turakat ei saa mängida diileri vastu, vaid seda teevad mängijad omavahel. Selles vallas jääb turakas aga selgelt pokkerile alla. Kui pokker on levinud üle maailma, siis “turakat taotakse” eelkõige vaid endistes NSVL-i riikides. Oma suhtelisest lihtsusest hoolimata on turakas pokkerist (vähemalt tehniliselt) keerulisem mäng. Märksa suurem on ka oskusfaktor.
Samas pakutakse turakat mitmetes Venemaa (neti)kasiinodes, kus küll Eesti inimesed (legaalselt) mängida ei saa. Venemaal korraldatakse ka väga palju erinevaid turakaturniire ja võistlusi. Ometi on mõned sellised toimunud ka Eestis. Ja niisama mängivad seda omavahel ka siinmail kümned kui mitte sajad tuhanded inimesed.
Internetis on turaka mängimine võimalik näiteks mängukeskkonnas Vint.ee. Rahalisi panuseid seal paraku küll teha ei saa, mäng käib ainult oma lõbuks. Aga üldiselt polegi turakas mäng, mida peaks just ilmtingimata raha peale mängima. Peamine, et mäng on kiire ja haarav ning vähemalt Eestis oskavad seda pea kõik inimesed!