Turakas on ülimalt populaarne Vene kaardimäng, mida on mängitud juba vähemalt paar sajandit. Mäng on küll väga lihtsate reeglitega, kuid pakub üllatavalt palju taktikat ja psühholoogiat.
Selles artiklis vaatame, kuidas turakas käib, kust see pärit on ning miks seda kasiinodes ei pakuta.
Turakas sai populaarseks juba Napoleoni sõdade ajal
Sõna turakas tuleb vene keelest (дурак), mis tähendab otsetõlkes “loll” või “tobuke”.
Mängu täpset päritolu ei teata, kuid arvatakse, et see kujunes välja 18. sajandi lõpus ning sai laialdaselt populaarseks 19. sajandi alguses, sealhulgas ka Napoleoni sõdade perioodil Venemaal. Hiljem levis see nii tsaari-Venemaal kui ka Nõukogude Liidus ning jõudis sealt ka Eestisse.
Nõukogude ajal oli turakas üks enim mängitud kaardimänge – seda mängisid nii koolilapsed kui ka täiskasvanud. Selle populaarsus tulenes lihtsatest reeglitest ja sellest, et mängimiseks ei olnud vaja midagi muud kui lihtsalt kaardipakki.
Kuidas turakas käib?
Turakat mängitakse tavaliselt 2–6 mängijaga ning kasutatakse kas 36- või 52-kaardilist pakki. Kõige levinum on 36-kaardiline variant.
Turaka põhireeglid
– Igale mängijale jagatakse 6 kaarti
– Üks kaart pakist keeratakse avatud kujul ümber ja selle mast määrab trumbi
– Äss on kõrgeim kaart, väikseim on 6 (või 2, sõltuvalt pakist)
– Trumbi mast lööb kõiki teisi maste
Käik ja mängu loogika
Käimine toimub päripäeva ning mängija võib korraga käia ühe või mitu sama väärtusega kaarti. Järgmise mängija ülesanne on need “ära tappa” – kas kõrgema sama masti kaardi või trumbiga.
Kui mängija ei saa või ei soovi kaarti maha lüüa, peab ta need üles korjama. Oluline taktikaline osa on see, et:
– rünnakul olev (käiv) mängija võib lisada sama väärtusega kaarte juurde
– kaitsev mängija (tapja) otsustab, kas jätkab kaitset või võtab kaardid üles
Mängu käigus muutub olukord pidevalt ning edu sõltub sageli nii õnnest kui ka vastaste lugemisest.
Näide: Mängija A käib lauale poti kuue, mängija B “tapab” selle poti üheksaga. Nüüd võib mängija “A” lisada lauale mistahes mastist (ka trumbi) kuusi ja üheksaid. Kui tal neid rohkem pole (või ta ei soovi neid lisada), siis saavad käia ka teised. Mängijal “B” tuleb iga vastaste käigu järel otsustada, kas ta jätkab tapmist või alistub (korjab kõik juba laual olevad kaardid üles).
Kuidas selgub võitja?
Mängu eesmärk on vabaneda kõikidest kaartidest. Viimasena kaartidega jäänud mängija ongi “turakas” ehk kaotaja.
Tavaliselt peetakse turakat pigem kaotaja selgitamise mänguks kui klassikaliseks võistluseks – see on ka üks põhjuseid, miks mäng on alati olnud pigem sõpruskondlik ajaviide.
Mida tähendavad podkidnoi ja perekidnoi?
Kõige levinum turaka versioon on podkidnoi (klassikaline turakas), mida eestlased kutsuvad kõnekeeles ka “potikaks”. Veelgi enam on Eestis aga levinud perekidnoi ehk “saatmisega turakas”. Saatmine teeb mängu märksa kiiremaks ja agressiivsemaks ning põhineb järgmisel:
– kui mängijal on sama väärtusega kaart, saab ta rünnaku edasi “saata” järgmisele mängijale
– ahel võib jätkuda seni, kuni kellelgi enam sama kaarti pole.
Näide: Turakat mängib neli sõpra. Mängijal A on poti kuus, mängijal B risti kuus, mängijal C ärtu ja ruutu kuus ning mängijal D pole ühtegi kuute. Kui mängija A käib lauale poti kuue, siis võib mängija B lisada sellele risti kuue ning saata mõlemad kaardid mängijale C. Mängija C võib aga lisada nendele kaartidele veel ruutu (soovi korral ka ärtu) kuue ning saata kõik kaardid mängija D. Kuna mängija D kuusi pole, tuleb tal need kas üles korjata või alustada tapmist.
Miks turakat kasiinodes ei pakuta?
Erinevalt pokkerist või blackjackist ei ole turakas kasiinomäng, sest mängijad mängivad üksteise, mitte kasiino vastu. Nii puudub klassikalise “maja eelise” mudel.
Samuti tuleb arvestada, et selle mängu reeglid varieeruvad väga palju ning mäng ei ole rahvusvaheliselt ühtselt standardiseeritud. Sama põhjuse pole turakas levinud ka online-kasiinodes ega live-diiler mängudes.
Kus saab siiski turakat mängida?
Turakat mängitakse tänaseni peamiselt sõprade ja pereringis, kogukondades ning ka tasuta online-keskkondades. Neist on levinuim Vint.ee, kus saab turakat mängida ajaviiteks täiesti tasuta.
Rahalise panusega versioone peaaegu ei eksisteeri, sest nagu mainitud – mängu olemus ei sobi hästi kasiinoformaati. Ülimalt ebasoovitav tegevus on võõra seltskonnaga raha peale turaka mängimine! Väga levinud on nii reeglite enda kasuks tõlgendamine kui ka otsesed pettused. Näiteks kokkumäng või märgistatud kaardid.
Kas turakas on õnnemäng või oskusmäng?
Turakas on segu mõlemast. Kaartide jagunemine on juhuslik, kuid pikaajaliselt mängivad suurt rolli nii taktika, vastaste lugemine, õigel ajal ründamine või kaitsmine. Seetõttu peetakse turakat pigem pokkeri-laadseks oskusmänguks, kuigi õnnefaktor on alati olemas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et turakas on ühelt poolt lihtne, kiire ja väga sotsiaalne kaardimäng, mis on Eestis ja Ida-Euroopas püsinud populaarne juba aastakümneid. Teisalt – kui reeglid juba selgeks saavad, muutub mäng üllatavalt strateegiliseks ning iga jaotus võib pöörata kogu mängu käiku. Ja kolmandaks lihtsalt üks fun fact – turakas on mäng, kus võitja ei ole alati see, kes mängib kõige paremini, vaid see, kes ei jää viimaseks!
Korduma kippuvad küsimused
Kas turakas on õnnemäng?
Kas turakat saab internetis mängida?
Mis vahe on podkidnoi ja perekidnoi turakal?
