Sisuturundus on kuum sõna, seda eriti just tiheda konkurentsiga kasiinovaldkonnas. Paraku kubiseb meedia endiselt äärmiselt madala kvaliteediga artiklitest.
Viletsa sisuturunduse põhjuseks võib olla võõras turg
Juba aastaid on turundajad üritanud oma lehtede Google-rankingut tõsta sellega, et “ostetakse” oma toote või teenuse põhjalikuks tutvustamiseks artikkel (koos linkidega) mõnele kõrge autoriteediga veebilehele. Kui nüüd kasutatakse sisu loomiseks suuremal või vähemalt määral tehisaru abi, siis varem tegi kogu töö ära lihast ja luust inimene.
Eestis tegutsevate copywriterite tase kõikus aastaid seinast seina ning just kasiinovaldkond tõi esile mõned õige halvad näited. Nii mõnigi tekstide kirjutaja ei teinud oma tööd lihtsalt amatöörlikult, vaid tõstatas lausa küsimuse, et kuidas jätkub kellelgi üldse jultumust sellise jama eest arve esitada?
Peamiseks põhjuseks oli tõenoliselt see, et tellija asus mõnes muus riigis, ei osanud eesti keelt ning kasutas agentuuride abi. Sageli ei viitsinud agentuurid asjaga tõsiselt tegeleda (sest tellijal puudub pädevus ja sageli ka aeg nende tööd kontrollida) ning nad delegeerisid omakorda tööd teostama tõlkebüroo või soodsa tunnihinnaga copywriteri. Ühesõnaga inimese, kes kirjutab hommikul muusikariistadest, lõunal veiste seemendamisest ning õhtul laevade prahtimisest, omamata seejuures erilist ettekujutust ühestki eelmainitud teemast. Arvestada tuli sellegagi, et paljud inimesed ei tahtnud ka eetilistel põhjustel kasiinoteemadel kirjutada.
Seega kannatas kvaliteet ning puudus sageli üldse. Nii on Eesti suurimatesse päevalehtedesse jõudnud kohati ka “šedöövreid”, mille autoriks valdkonda mittetundev ning 6B klassi ajalehe tasemel kirjutamisoskusega “copywriter”, tõlkebüroo või suisa algeline Google Translator. Lisaks kubisevad mõned neist ka valeväidetest või infost, mille jagamine pole lihtsalt eetiline.
Millega peaks sisuturunduses arvestama?
Selleks, et valmiksid head tekstid, peaks copywriter mitte ainuüksi oskama kirjutada, vaid olema ka soovitavalt emakeeles kõneleja ehk nn. “native speaker”. Jah, Eestis on küllaga inimesi, kes valdavad suurepäraselt nii eesti, vene kui inglise keelt, kuid võib-olla vaid mõni üksik on suuteline neis kõigis keeltes huvitavaid ning häid tekste looma. Seepärast on üldine praktika ikkagi selline, et venekeelseid tekste kirjutab venelane, saksakeelseid sakslane ning soomekeelseid soomlane.
Teiseks peaks copywriter tundma valdkonda ning mida spetsiifilisem on tekst, seda olulisem see on. Keskmine filoloog ei suuda kirjutada ajukirugiast või tuumafüüsikast selle valdkonna spetsialistidele ning ka juhul, kui ta kirjutab n.ö. tavalisele inimesele, on oht eksimiseks väga suur. Esimesel juhul tuleks eelistada ikkagi spetsialiste (vajadusel võib tekste hiljem toimetada), teisel aga näiteks teadusajakirjanikke.
Kasiinovaldkond pole just päris tuumafüüsika, kuid kahjuks on seegi suuremale osale ajakirjanikest ja filoloogidest tundmatu maa. Eriti müstiline mäng on pokker, mida ei jaga sageli ka hasartmänguturul tegutsevate ettevõtte töötajad ise.
Kas selline “sisuturundus” annab midagi juurde? Paraku mitte, isegi mitte siis kui link on kätte saadud. Kui ikka tekst on arusaamatu, segane ning veelgi hullem – sisaldab täiesti jaburat valeinfot – siis vähendab see kõvasti usaldust nii reklaamitava ettevõtte kui ka meediaväljaande enda kohta. Parem siis juba lingid mõnda vanasse artiklisse paigutada kui avaldada olematu kvaliteediga soperdis.
Hea sisu on ka kasiinoettevõtte visiitkaart
Kasiinoteemaliste sisuturunduslike artiklite kvaliteet pole nigel ainuüksi meedias, vaid sageli ka online-kasiinode veebilehtedel. Väga sageli kohtab segast infot, arusaamatuid tõlkeid ning sõnu, fraase või koguni lauseid, mis on üldse tõlkimata jäetud. Sellel on otsene tulemus – kliendid ei julge pakkumises osaleda (sest ei saa selle sisust aru), ummistavad oma küsimustega klienditoe või kaotavad usalduse teenusepakkuja suhtes ning jätkavad mängimist konkurentide juures.
Kui ajakirjanikele võib kasiinovaldkonna mittetundmise veel andeks anda, siis kasiinode turundusosakondele enam mitte. Turunduses mingisugust tööjõupuudust pole, ka väga heade inimeste leidmine ei tohiks olla probleem. Kui nad ise erilised kirjamehed pole või ei valda perfektselt kolme kohalikku keelt, siis peaksid nad vähemalt suutma suutma need inimesed üles leida – olgu nendeks siis ettevõtte oma töötajad või abilised väljast. Turundaja, kes lihtsalt ei viitsi oma valdkonda tundma õppida, sellesse sisse minna ning otsib abi vaid PR-, tõlke- ja reklaamiagentuuridest (suutmata seejuures hinnata nende töö kvaliteeti) pole paraku tasemel ning peaks kaaluma ala vahetust.
Tegelikult on küllaga head kasiinoteemalist sisu, milles nii välismaa kui ka Eesti uudiseid. Valdavalt on selle loojateks affiliate’id, kel on endal motivatsioon uusi kliente püüda, mitte lihtsalt vastiku ülemuse või tellija käsku täita. Õnneks leidub ka neid online-kasiinosid, kes pööravad oma sisule rohkem tähelepanu ning see on ühtviisi korrektne ja paeluv. On ka ettevõtteid, kes otseselt sisuloome teenust pakuvad, pea 20-aastast kogemust kasiinovallas omab näiteks Eumedia OÜ.
Tehisaru muudab mängu
2026. aastal suudab tehisaru genereerida juba märksa paremaid tekste kui vilets copywriter, kuid kasiinolehtedel on siiski väga palju spetsiifilist sisu, mille tellija peab kindlasti üle kontrollima. Seejuures peaks kontrollija tundma nii kasiinovaldkonda kui keelt. Ei ole mõeldab, et eestlane hakab kontrollima horvaatiakeelset kasiinosisu, küll peaks aga Eesti kasiinotöötaja suutma anda hinnangu eestikeelsele kasiinosisule. Mida spetsiiifilisem valdkond on (eriti näiteks pokker), seda tugevam peab kontroll olema, sest AI keelemudelid võivad eestikeelse sisuga veel hätta jääda.
Tänu teshiarule hakkab ka “linkide ostmise” osatähtsus aasta-aastalt vähenema. Google keelemudel hindab eelkõige korralikku ja professionaalset sisu, mida loovad valdkonda tundvad inimesed, kes suudavad seda ka uuendada. Kui eesmärgiks on lihtsalt link osta ning selle ümber ümmargune ning mittemidagiütlev sisu kirjutada, siis raiskab ettevõte lihtsalt raha. Lisaks ei anna kasiinoteemalised artiklid suurtes keskkondades (näiteks Delfi või Postimees) ka endist SEO-efekti ning klassikalisi otsinguid asendavad AI-põhised otsingud. Seega lugema hakkab aina enam ja enam sisu kvaliteet ning “lihtsalt kirjutamisega” raisatakse nii raha kui aega.
Artikli foto: shixart1985 VisualHunt.com