Rahapesu on üks sagedamini kasiinodega seostatavaid probleeme. Mängukohtades liigub palju raha ning mängimist saab teatud juhtudel kasutada selleks, et muuta kuritegelikul teel saadud raha päritolu raskemini jälgitavaks. Aga kas tänapäeva kasiino on tõesti koht, kuhu võib lihtsalt musta raha sisse viia ja selle hiljem „võiduna“ välja võtta?
Päris nii lihtne see enam siiski ei ole. Eestis litsentseeritud kasiinodes kontrollitakse mängijaid, makseid ja tehingukäitumist märksa põhjalikumalt kui paar aastakümmet tagasi. Rahapesurisk on siiski olemas ka täna ning järgnevalt vaatame, milliseid skeeme selleks teoreetiliselt kasutada võidakse ja kuidas kasiinoettevõtted neid avastada püüavad.
Rahapesu kasiinodes
Kasiinodega seotud rahapesu ei ole midagi uut – neid on rahapesuks kasutatud juba aastakümneid ning ajalooliselt on selles valdkonnas olnud ka väga palju kurikuulsaid näiteid. Eestis seostub kasiinodega seotud rahapesu teema eelkõige 1990. aastatega, mil hasartmänguturg oli praegusest oluliselt vähem reguleeritud.
Tänapäeval peab aga iga litsentseeritud mängukoht aga täpselt tundma oma klienti, jälgima rahade liikumist ning pöörama tähelepanu ebatavalisele tegevusele. Suuremate või kahtlasena tunduvate tehingute puhul võidakse küsida ka raha päritolu kohta.
Rahapesu võib toimuda mitmel viisil. Mõnel juhul kasutatakse selleks mängukorraldaja enda tegevust, teistel juhtudel püüab aga mängija ise kasiinot ära kasutada.
Kuidas kasiinot võidakse rahapesuks kasutada?
Teoreetiliselt võib mängukoha omanik või sellega seotud isik proovida tuua ettevõttesse kuritegelikku raha ning näidata seda hiljem ettevõtte tavapärase tulu või mängutegevusega seotud rahana. Veel üks võimalus on kasutada ära mängijaid või töötajaid, kes aitavad raha liigutada.
Sellised skeemid ei tähenda siiski, et kasiinoettevõte võiks lihtsalt oma äranägemise järgi mängijatele võite välja maksta. Reguleeritud mängukorraldaja tegevus jätab maha hulga finants- ja mänguandmeid ning ebaharilikud tehingud võivad tekitada küsimusi nii operaatoris endas kui ka ametkondades.
Seetõttu on tänapäeval keerulisem probleem mitte raha kasiinosse toimetada, vaid veenvalt selgitada, miks see raha sinna sattus ja miks peaks hilisem väljamakse olema seaduslik.
Kuidas võib mängija kasiinot rahapesuks kasutada?
Palju realistlikum on aga olukord, kus kasiinot püüab rahapesuks kasutada üksik mängija. Sel juhul on põhimõte lihtne: “must raha” viiakse kasiinosse, tehakse mõned mängud ning seejärel soovitakse raha tagasi saada viisil, mis jätaks mulje seaduslikust kasiinovõidust.
Maapealses kasiinos on ajalooliselt olnud selleks näiteks sularaha kasutamine ja hilisem žetoonide vahetamine tagasi rahaks. Online-kasiinos sularaha aga kasutada ei saa, kuid põhimõtteliselt võib proovida sama eesmärki saavutada elektrooniliste maksete kaudu.
Just siin tulevad mängu tänapäevased rahapesutõkestamise süsteemid. Kasiino ei vaata ainult seda, kas mängija võitis või kaotas, vaid ka seda, kuidas tema konto töötab, milliseid makseviise kasutatakse, milline on rahade liikumine ning kas kliendi tegevus vastab tema tavapärasele käitumisele.
Kui mängija kontol liiguvad kiiresti suured summad sisse ja välja, mängitakse väga vähe või kliendi tegevus ei lähe kokku varasemaga, võib see põhjustada täiendava kontrolli. Kui klient ei suuda oma raha päritolu või tehingute eesmärki mõistlikult selgitada, ei pruugi ka operaator enam tavapärases korras väljamakset teha.
Kokkumäng pokkerilaudades
Rahapesu võib toimuda ka mängijate omavahelise kokkumängu kaudu. Selle näiteks võib tuua online-pokkeri, kus kaks või enam omavahel seotud mängijat proovivad mängutegevuse abil raha ühelt kontolt teisele suunata. Hiljem saab raha “võitnud” mängija selle pokkeritoast välja võtta ning jätta mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt suure pokkerivõiduga.
Sel juhul oleks tegemist samaaegselt nii rahapesu kui ka pokkerireeglite rikkumisega. Pokkeritoad analüüsivad mängijate käitumist ning otsivad omavahel seotud kontosid, ebatavalisi mängumustreid ja muid märke võimalikust collusion’ist. Kahtluse korral võidakse konto või raha väljamakse täiendava kontrolli ajaks blokeerida või suisa kinni panna.
Raha ei liigu enam nii vabalt kui varem
Kui 15–20 aastat tagasi oli raha liigutamine erinevate e-rahakottide, pangakontode ja kasiinode vahel märksa lihtsam, siis tänapäeval on makseahel palju paremini jälgitav.
Oluline põhimõte on see, et mängukorraldaja peab suutma aru saada, kust raha tuleb ja kellele see välja makstakse. Väljamakset ei saa teha suvalise kolmanda inimese kontole ning makseviiside kasutamisele kehtivad operaatoritel omad piirangud.
See on rahapesu tõkestamisel oluline, sest kasiinot ei tohiks olla võimalik kasutada lihtsalt vahepeatusena, mille kaudu liigub raha ühe inimese või maksekanali juurest teise.
Kuidas kasiinod rahapesu avastavad?
Tänapäeva rahapesutõkestamine ei tähenda ainult isikut tõendava dokumendi küsimist. Mängukorraldaja peab hindama ka kliendi riski ning jälgima tema tegevust.
Tähelepanu võivad äratada näiteks ebaharilikult suured või sagedased tehingud, raha kiire sisse- ja väljaliigutamine, mitme makseviisi kasutamine, kliendi tavapärase käitumise järsk muutumine või olukorrad, kus mängutegevus ei ole rahaliikumisega loogilises suhtes.
Vajadusel võib kasiino küsida kliendilt täiendavat infot tema sissetuleku või raha päritolu kohta. Kahtlase tegevuse korral on olemas ka võimalus tehinguid piirata ning seaduses ette nähtud juhtudel teavitada Rahapesu Andmebürood.
Kas rahapesu risk on kasiinodes endiselt olemas?
On küll. Kasiinode puhul ei saa rahapesuriski ilmselt kunagi täielikult välistada, sest seal liiguvad suured rahasummad ja mängutegevust on võimalik teatud juhtudel kuritegeliku raha päritolu varjamiseks ära kasutada.
Samas on väide, et klient võib kasiinosse lihtsalt mõne tuhande euroga sisse jalutada, natuke mängida ja raha hiljem puhta võiduna välja võtta, tänapäeval liiga lihtsustatud. Reguleeritud mängukorraldajatel on kohustus oma kliente ja tehinguid kontrollida ning suuremad või ebatavalised rahaliikumised võivad käivitada täiendava kontrolli.
Kõige rohkem on muutunud just see, et raha ei ole enam lihtsalt sularaha, mille päritolu saab pärast paari tehtud panuse järel ära unustada. Tänapäeva kasiinos jätab raha endast maha digitaalse jälje ning mida ebatavalisem on mängija käitumine, seda suurem on tõenäosus, et selle kohta hakatakse küsimusi esitama.
Üheks tänapäevasemaks rahapesuriskiks on ka krüptoraha. Bitcoin ja teised krüptovarad ei ole iseenesest anonüümsed, kuid tehingute ahelat võib olla keerulisem siduda konkreetse inimesega kui tavalise pangamakse puhul. Seetõttu on krüptot kasutatud ka kuritegelikul teel saadud raha liigutamiseks ning selle päritolu hägustamiseks. Samas ei tähenda krüpto kasutamine, et kasiinos muutuks raha automaatselt „nähtamatuks“. Reguleeritud operaator peab ka sellisel juhul arvestama kliendi riskitaseme, tehingute ja raha päritoluga ning ebatavaline rahaliikumine võib viia täiendava kontrollini.