2021. aasta septembri alguses jõudis Eesti inimeste pangakontodele erakordselt suur rahasumma. Teise pensionisamba reformi tõttu võtsid paljud inimesed oma kogutud raha välja ning nende kontodele laekus korraga üle miljardi euro. Tekkinud olukord tõstatas toona ka üsna loogilise küsimuse: kas osa sellest rahast jõuab lõpuks kasiinodesse?
Kasiino seisukohalt oli küsimus huvitav. Inimestel oli tavapärasest rohkem vaba raha ning samal ajal oli tegemist ka rahaga, mille kasutamise üle sai iga inimene ise otsustada. Osa investeeris, osa maksis laene tagasi, osa ostis midagi suuremat ja kindlasti leidus ka neid, kes kulutasid raha meelelahutusele.
Aga kas pensioniraha tõi kasiinodesse rohkem mängijaid või suuremaid panuseid? Seda pole võimalik pelgalt pangakontodele jõudnud rahasumma põhjal öelda.
2021. aastal tõi inimestele korraga väga palju raha
II samba reform oli erandlik sündmus. Paljude inimeste jaoks tähendas see ühekordset rahasüsti, millega nad polnud oma igapäevases eelarves arvestanud.
See ei tähendanud siiski, et kogu väljamakstud raha oleks muutunud vabalt kulutatavaks. Suur osa rahast läks tõenäoliselt palju proosalisematesse kohtadesse: laenude ja arvete tasumiseks, kodu remontimiseks, auto ostmiseks või lihtsalt säästmiseks.
Seetõttu oli juba toona vale eeldada, et suur pensioniraha väljamakse tähendab automaatselt ka suuremat kasiinokäivet.
Samas võis olukord mõjutada inimesi, kes juba varem regulaarselt mängisid. Kui tavapärase 50- või 100-eurose mängueelarve asemel oli pangakontol korraga mitu tuhat eurot vaba raha, võisid nii mõnelgi mängurid “tiivad selga kasvada”.
Just siin muutub pensioniraha teema palju huvitavamaks kui lihtsalt küsimus sellest, kas kasiinode käive mõneks ajaks ka suurenes?
Mis toimus Tallinnas kasiinodes?
Me lähenesime 2001. aasta septembri alguses sellele teemale üsna praktiliselt ning tegime pärast pensioniraha väljamakseid laupäeva õhtul kiire ringkäigu neljas Tallinna kasiinos. Üks neist asus Mustamäel, üks kesklinnas ning kaks Lasnamäel.
Kui pensioniraha oleks juba teisel päeval kasiinodesse suurema massina jõudnud, oleks võinud eeldada, et vähemalt mõnes mängukohas on tavapärasest rohkem rahvast.
Sellist pilti me aga ei näinud. Kasiinodes ei olnud järjekordi, mänguautomaatide juures oli pigem vähe inimesi ning silma jäi ka see, et panused ei olnud eriti suured. Loomulikult ei saa nelja kasiino ja ühe õhtu põhjal teha järeldust kogu Eesti kohta. Pealegi oli tegemist alles väga lühikese ajaga pärast raha väljamaksmist.
Aga üks tähelepanek oli siiski huvitav: vähemalt esimesel nädalavahetusel ei paistnud pensioniraha Tallinna kasiinodes kuidagi erakordselt silma.
Miks ei pruukinud raha kasiinosse jõuda?
Kasiinosse minek eeldab midagi enamat kui lihtsalt vaba raha olemasolu. Regulaarne mängija võib küll oma mängueelarvet suurendada, kuid inimene, kes tavaliselt hasartmänge ei mängi, ei pruugi pensioniraha tõttu järsku kasiinosse minna. Enamik inimesi otsib ühekordse suurema rahasumma kasutamiseks tõenäoliselt midagi praktilisemat.
Teine küsimus on harjumus. Kasiinos käimine on paljude jaoks regulaarne tegevus, millel on oma kindel rütm ja eelarve. Ühekordne rahasüst võib seda rütmi muuta, kuid ei pruugi seda üldse teha.
Kõige suurem risk on hoopis olukorras, kus inimesel on olnud mängimisega juba varem probleeme. Kui tavapärane mänguraha saab otsa, seab see mängimisele vähemalt mingisuguse piiri. Suur ootamatu rahasumma võib selle piiri mõneks ajaks eemaldada.
Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kas pensioniraha suurendas kasiinode käivet, vaid ka selles, kas mõni inimene võis endale lubada pärast raha laekumist palju suuremaid kaotusi kui tavaliselt.
Kui mängimine hakkab muutuma probleemiks, tasub sellest rääkida ja abi otsida. Oleme pikemalt kirjutanud ka sellest, kuidas hasartmängusõltuvust ära tunda ning millised on Eestis võimalused sellest vabanemiseks artiklis: Hasartmängusõltuvus ja selle ravi Eestis – 6 sammu mängusõltuvusest vabanemiseks“.
Millised mängukohad võitsid pensionireformist enam?
Samal aastal pakkus meile huvi ka teine küsimus: kas pensioniraha võiks jõuda pigem füüsilistesse kasiinodesse või online-kasiinodesse.
Maapealsel kasiinol on üks väga konkreetne eelis – sinna minemine on teadlik otsus. Inimene peab kodust lahkuma, mängukohta jõudma ning seal oma raha kasutama hakkama.
Netikasiino puhul on samm palju väiksem. Mängimiseks piisab telefonist või arvutist ning raha saab kontole kanda mõne minutiga. See tähendab, et ootamatu vaba raha võib internetis väga kiiresti mängu minna. Samas ei tähenda see, et netikasiinod oleksid tingimata pensioniraha peamine sihtkoht. Ka siin mängivad rolli inimese varasemad harjumused ning seegi, kas ta üldse internetis mängib.
2021. aastaks on internetis mängimine muutunud veelgi tavalisemaks ning nutiseadmetest mängimine on paljudele täiesti loomulik. Samal ajal on Eestis endiselt tugev maapealsete kasiinode võrgustik.
Kasiinoklientuur ei koosne ainult sõltlastest
Pensioniraha puhul tekkis 2021. aastal ka üsna lihtne mõttekäik: kui inimestel on rohkem raha, siis peaksid nad seda rohkem kasiinos kulutama?
Tegelik elu on keerulisem, sest kasiinode klientuur koosneb väga erinevatest inimestest. Mõni tuleb mängima kord kuus, teine käib regulaarselt ning kolmas võib kasiinosse sattuda hoopis sõprade või mõne ürituse tõttu.
Näiteks Olympic Casino on paljude jaoks hoopis midagi muud kui lihtsalt mänguautomaadid. Suuremates mängukohtades (eelkõige Park Casinos) toimuvad pokkeriturniirid, üritused ja muud meelelahutusõhtud.
Ka Fenix Casino on aastate jooksul oma mängusaalide kontseptsiooni muutnud ning Eestis tegutsevate kasiinode puhul tasub vaadata kogu keskkonda, mitte ainult mänguautomaatide arvu.
Seetõttu ei saa ka pensioniraha mõju hinnata ainult selle järgi, kas mõnes kasiinos oli konkreetsel õhtul rohkem inimesi.
Kas järgmise suure rahasüsti korral korduks sama?
2021. aasta näitel hakkas meile silma, et väga suur ühekordne rahasumma ei muuda inimeste käitumist siiski päris üleöö. Miljard eurot võib Eesti majanduses olla tohutu summa, kuid see ei tähenda, et raha liiguks ühtse voona mõnda konkreetsesse valdkonda. Inimesed kasutavad sellist raha väga erinevalt.
Kasiinode jaoks võib ootamatu rahasüst olla positiivne juhul, kui osa olemasolevatest mängijatest suurendab oma mängueelarvet. Samal ajal ei ole põhjust arvata, et iga inimene, kelle kontole laekub suurem summa, hakkab selle tõttu hasartmänge mängima.
Probleemsem on olukord nende jaoks, kellel on mängimisega juba raskusi. Suurem vaba raha võib anda võimaluse mängida kauem ja suuremate panustega ning kaotusi pikemalt tagasi võita.
Meie poolt tehtud kiire vaatlus Tallinna kasiinodes ei näidanud, et vähemalt kohe pärast pensioniraha väljamakseid paistnuks kasiinodes silma suured rahvamassid, kes teeksid erakordselt suuri panuseid.
Ja võib-olla ongi see kõige olulisem järeldus: suur rahasüst ei tähenda automaatselt suurt kasiinobuumi. Raha võib jõuda kasiinosse, kuid selleks peab olema olemas ka soov mängida. Hasartmängud peaksid aga jääma meelelahutuseks ning mitte muutuma võimaluseks oma rahalisi probleeme lahendada.
