Suurem osa eestlastest kuulis sõna „osavusmäng“ esimest korda ilmselt alles 2026. aasta alguses, mil tuli ilmsiks hasartmängumaksu muutmisel tehtud viga. See võimaldas online-kasiinodel kaughasartmängu maksimisest hoopis pääseda.
Siinkohal tasubki pikemalt selgitada, mida osavusmäng tegelikult tähendab ning mille poolest erineb see õnnemängust või tavalisest videomängust?
Mis on osavusmäng?
Hasartmänguseaduse järgi on osavusmäng selline mäng, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil. See ongi kõige olulisem erinevus osavusmängu ja õnnemängu vahel: esimesel peab mängija enda oskus tulemust oluliselt mõjutama, teisel on keskne roll juhusel.
Siiski on ka osavusmäng hasartmäng. See tähendab, et mängus osalemiseks tehakse panus ning mängijal on võimalik saada võit. Erandiks on vaid selline osavusmäng, mille ainus võimalik „võit“ on võimalus samas mängus uuesti osaleda.
Osavusmängude puhul on seaduses ka üsna konkreetsed piirangud. Näiteks ei tohi osavusmänguautomaadil saadav võit olla raha ning selle väärtus ületada 50 eurot. Korraldaja peab seejuures tagama, et osavamad mängijad saavutavad üldjuhul suuremaid võite kui oskusteta mängijad.
Miks osavusmängud 2026. aastal nii palju tähelepanu said?
2026. aasta alguses selgus, et hasartmängumaksu seaduses oli tehtud viga, mille tõttu oleksid Eestis pakutavad kaughasartmängud maksustamata jäänud. Seaduses oli kaughasartmängude maksustamise juures kirjas, et 5,5% maksu tuleb tasuda „osavusmängu“ summalt, kuigi seadusandja tegelik eesmärk oli maksustada kaughasartmänge laiemalt. Kuna kaughasartmängud on eranditult õnnemängud, jäi seaduse sõnastuse tõttu just nende maksustamine katmata.
See oli üsna kummaline seaduseaps. Veel kummalisemaks muudab olukorra asjaolu, et viga ei märganud enne seaduse jõustumist ei Riigikogu liikmed, menetlust juhtinud ametnikud ega isegi mitte mitu kogenud juristi. Rahandusministeerium tunnistas hiljem, et tegemist oli kahetsusväärse eksitusega, mis ei kajastanud seadusandja tegelikku tahet.
Tegelikult oli juhtunu juures kõige huvitavam just see, et üks sõna muutis seaduse tähendust väga palju. Kui õnnemängude asemel kirjutada maksustamise aluseks „osavusmäng“, siis tekibki olukord, kus näiteks slotimängud, videopokker, rulett ja muud juhusest sõltuvad mängud ei mahu enam selle konkreetse maksusätte alla. Osavusmängud moodustavad kaughasartmängudes seevastu ülimalt marginaalse osa.
Viga parandati 2026. aasta alguses ning kaughasartmängude maksustamine viidi tagasi sellisele kujule, nagu seadusandja oli algselt kavatsenud. Seega ei olnud tegemist teadliku otsusega osavusmänge teiste mängudega võrreldes soodsamalt maksustada, vaid üsna banaalse sõnastusveaga, mis jäi enne seaduse jõustumist tähelepanuta.
Just tänu sellele seaduseapsule hakkasid paljud inimesed esimest korda küsima, mida „osavusmäng“ üldse tähendab. Ning siit jõuamegi tagasi olulisema küsimuse juurde: miks on näiteks kraanamäng osavusmäng, aga pokker õnnemäng?
Kraanamäng on klassikaline osavusmäng
Üheks kõige tuntumaks osavusmänguks on kraanamängud. Eestis jõudsid need mänguautomaatidena avalikkuse ette juba aastakümneid tagasi ning neid võis näiteks 1980. aastatel mängida ka Tallinnas Tipa-Tapa mänguasjade poes.
Põhimõte on lihtne: mängija teeb panuse ja peab kraana abil haarama mänguasjade hulgast endale auhinna. Tulemus sõltub sellest, kui täpselt mängija kraanat juhib, kui hästi ta hindab haaratsi asukohta ja millal selle alla laseb.
Just siin tulebki mängu osavus. Kui tulemus sõltuks üksnes juhusest, oleks tegemist hoopis teise hasartmänguliigiga. Osavusmängu puhul peab mängija enda tegevus tulemusele reaalselt mõju avaldama.
Samas ei tähenda osavusmäng seda, et iga piisavalt hea mängija võidab alati. Ka oskuspõhises mängus võivad rolli mängida seadme omadused ja konkreetse mängukorra tingimused. Seetõttu on seaduses eraldi nõue, et osavamad mängijad peavad üldjuhul saavutama suuremaid võite kui oskusteta mängijad.
Kraanamängude kõrval võib osavusmängudena kohata näiteks erinevaid laskmis- ja täpsusmänge ning muid elektroonilisi või mehaanilisi mänge, kus mängija enda tulemust olulisel määral mõjutab.
Kas pokker ja blackjack on osavusmängud?
Omajagu segadust tekitavad aga kaardimängud, kus oskused samuti väga olulisel määral tulemust mõjutavad. Pokkeris on mängija oskustel kahtlemata väga suur tähtsus ning pikema perioodi jooksul mõjutab hea mänguoskus tulemusi oluliselt (loe siit täpsemalt, kuidas käib raha teenimine pokkeris). Ka Blackjackis peab mängija tegema otsuseid, millel on tulemusele suur mõju. Teatud mängutingimuste olemasolul (kui õnnestub nn. kaartide lugemine) võib mängija isegi kasiino ees pisikese matemaatilise edu saavutada.
Eesti hasartmänguseaduse mõttes ei muuda see neid siiski osavusmängudeks. Õnnemängu puhul piisab sellest, et tulemus sõltub juhusest ning mängu mängitakse seaduses kirjeldatud viisil. Seetõttu kuuluvad näiteks pokker, blackjack selgelt õnnemängude hulka, isegi kui mängija oskustel või otsustel on konkreetse mängu käigus oma roll.
See on hea näide sellest, miks seaduse mõistes ei saa mänguliigi määramisel lähtuda ainult küsimusest „kas oskus mõjutab tulemust?“. Oluline on see, mis mõjutab tulemust ülekaalukalt ja millistele seaduses toodud tingimustele mäng vastab.
Osavusmäng ei ole sama mis videomäng
Teatavasti nõuavad väga palju oskusi ka tavalised videomängud. Näiteks võib mängija olla ühes mängus algaja ja teises erakordselt hea.
See ei tähenda siiski automaatselt, et tegemist oleks hasartmänguseaduse mõttes osavusmänguga. Kui mängus ei ole panust ega võimalust saada rahaliselt hinnatavat võitu, ei ole tegemist üldse hasartmänguga.
Seetõttu võivad mängusaalides, kaubanduskeskustes ja mujal olla täiesti tavalised mänguautomaadid, mille puhul saab mängija lihtsalt mängida, oma tulemust parandada või uue mängukorra saada. Kui rahaliselt hinnatavat võitu ei ole, ei muuda mängu pelgalt osavust nõudev olemus seda hasartmänguks.
Osavusmängude maksustamine
Ka osavusmängud on Eestis maksustatud hasartmängumaksuga. Kui osavusmängu korraldatakse mänguautomaadil, on maksumäär 32 eurot ühe automaadi kohta kuus. Kaughasartmänguna korraldatavate õnne- ja osavusmängude maksustamine on alates 2026. aasta märtsist ühtlustatud ning maks põhineb panustest laekunud summal, millest on maha arvatud väljamakstud võidud.
See on ka põhjus, miks 2026. aasta alguses tekkinud seaduseprobleem oli oluline. Küsimus ei olnud niivõrd selles, milline mäng on sisuliselt osavusmäng, vaid selles, kuidas seadus selle mänguliigi kaughasartmänguna maksustamist sõnastas.
Osavusmängud on väike osa hasartmänguturust
Võrreldes õnnemängude, loteriide ja spordiennustusega on osavusmängude osakaal Eestis tagasihoidlik. Neid leidub küll erinevates mängukohtades ja meelelahutusasutustes, kuid tegemist ei ole hasartmänguturul domineeriva mänguliigiga.
Seetõttu on osavusmäng ilmselt paljudele eestlastele endiselt üsna võõras termin. Tegelikult on selle põhimõte lihtne: õnnemängus määrab tulemuse olulisel määral juhus, osavusmängus peab tulemust ülekaalukalt mõjutama mängija enda oskus või füüsiline sooritus.
Just see vahe aitab mõista ka 2026. aasta alguses tekkinud hasartmängumaksu segadust – seaduse jaoks ei ole „osavusmäng“ lihtsalt mäng, milles on natuke rohkem oskust kui õnne, vaid eraldi hasartmänguliik oma kindlate tingimuste ja reeglitega.