Läti suurettevõtja, SIA Alfori juht ning Fenikssi (Eesti Fenix Casino) peamiste omanike hulka kuuluv Jānis Zuzāns (pildil) on koroonapiirangute suhtes väga kriitiline ning leiab, et kasiinodes viibimise keelt on nihkunud poliitiliselt retoorikast aministratiivsele tagakiusamisele poliitilise kapitali suurendamiseks.
Teatavasti on Lätis kehtivad COVID-19 piirangud väga karmid ning mõjunud eriti ahistavalt just kasiinosektorile. Kuigi hasartmängutööstus suutis Zuzānsi sõnul juba mullu oktoobriks saavutada 100%-lise vaktsineerimisega hõlmatuse ning tagada epidemioloogiliselt ohutu keskkonna kõige rangemate kriteeriumide järgi, jäid mängusaalid restoranide, kontserdisaalide, baaride, piljardi- ja keeglisaalide taasavamisel jätkuvalt suletuks.
Hoolimata sellest, et tervishoiuministeeriumi hinnangul ei kujutanud kasiinod suuremaid epidemioloogilisi riske kui teised avalikud kohad, oli otsuses poliitilisel tasandil teistsugune ega põhinenud ratsionaalsetel kriteeriumidel. 2021. aasta 21. detsembril toimunud valitsuse istungil tunnistasid selle liikmed avalikult, et otsus mängusaale mitte avada oli “poliitiline”, mitte epidemioloogiline.
Kellele esitada tšekk 20 miljonile?
Zuzānsi sõnul on alates 11. oktoobrist rakendunud hasartmängukeeld läinud ainuüksi kolme viimase kuu jooksul riigile maksma vähemalt 20 miljonit eurot. Sellest on palgatoetustena makstud välja üle 4 miljoni ning riigikassasse on jäänud laekumata vähemalt 16 miljonit eurot hasartmängumaksu. “Samal ajal ei võimaldanud valitsus isegi detsembri lõpus eraldada 2,5 miljonit eurot perearstipraksistesse täiendava abilise palkamiseks, arvestades et sealne töökoormus on nii palju kasvanud, et tuleb muretseda meditsiinipersonali vaimse ja füüsilise tervise pärast,” ütleb ettevõtja.
Samuti pole hasartmängusõltuvuse vähendamine meditsiinilistele põhjustele viidates kuidagi põhjendatud. “Viimasel kahel aastal on mängusaalid Lätis suletud olnud üle aasta, kuid kas mängijad on mängimise lõpetanud? Ei! Paljud mängijad on läinud online-kasiinodesse, mis on enam kui kahekordistunud. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et jutt käib vaid siiski vaid legaalsest osast, mis on vaid marginaalselt suurem illegaalse internetituru omast. Ebaseaduslik veebisegment on tohutu – 2021. aastal sulges loteriide ja hasartmängude inspektsioon juurdepääsu koguni 737 ebaseaduslikule hasartmängusaidile, mis võib tekitada ligikaudu 7 miljoni euro suuruse eelarveaugu,” tõdes Zuzāns.
Lätikeelsele Delfile antud intervjuus rõhutas Suzans, et mängusaalide sulgemine pole kohe kindlasati vähendanud probleemsete mängijate arvu. “Ka mängusõltuvusega tegelevad spetsialistid on rõhutanud, et täielik keeld ei lahenda midagi, vaid lükkab probleemi laua alla, sest piirangutest on 21. sajandil kerge mööda hiilida,” lõpetas Zuzāns.
Kas kasiinokuningal on õigus?
Kasiinoärimehe pahameel on muidugi mõistetav, sest Lätis kümneid miljoneid eurosid teeninud Fenikssi kasiinokett on riigi karmi koroonapoliitika tõttu tõepoolest raskustesse sattunud ning mõjub otseselt Zuzānsi rahakotile. Ka viide illegaalsetele mängudele on kohane, sest meiegi oleme veendunud, et legaalsete hasartmängude liigne piiramine pole kellelegi kasulik – riigil jääb raha saamata, kuid probleemseid mängijaid ootavad tõenäoliselt veelgi suuremad probleemid. On väheusutav, et keegi ka (vabatahtlikult) illegaalsetest kasiinodest võidetud rahalt tulumaksu tasuks.
Teisalt on oht viiruste levikuks mängusaalides siiski võrdlemisi suur ning paistab, et vaktsiinid ega hajutatus ei suuda omikron-tüve levikule erilist mõju avaldada. Samas ei tohiks siis aga teha ka erandeid näiteks baaridele ja piljardisaalidele. Eestis kehtivad neile kõigile samad piirangud, mida eeldatavalt lähiajal ka vähendatakse.
Foto: Ieva Makare/LETA
